Photo: Andreas Klinke Johannsen
Anorip nukia umiarsuarni tingerlaatit atulermatali anorneqalerpoq, oqaluttaassami Ægyptenimi Nilenip eqqaani ukiut 5.000 sinnerlugit matuma siornali aallartittumi. Isumaqartoqarpoq Kinami aamma Kangia Qiterlermi anorisaatit sinnikuinik ukioq 0-up missaaneersunik nassaartoqarluni, tassani anorisaatit imermik maqitsinermut immerinermullu atorneqarsimasut ilimagineqarluni.
Europami anorisaatit siulliit 1200-kkunni sananeqarput, periuserlu sumiiffippassuarni atorneqalerluni. Ukiuni akullerni anorisaatit karrinik aserorterutitut imermillu maqitsissutitut atorneqarput 1300-kkunilu anorisaatit Europa tamakkerlugu takussaapput.
Ullumikkut anorisaatinik oqalukkaangatta, amerlanerit anorisaatit innaallagissiortut eqqarsaatigissavaat. Maani nunani avannarlerni Danmarkip anorimik nukissiorneq 1970-ikkut qiteqqunnerini qitiutilerpaa, taamani nunarsuaq tamakkerlugu uuliap amigaataaneri 1973-imi uuliamik ajalasoornermut atatillugu, nukissamik imminut pilersornissaq nakkunneqalerluni.
Anorisaatit assigiinngitsut nassaassaapput 1980-ikkullu aallartinnerini typet assigiinngitsut misilerarneqarlutik. Ullumikkulli anorisaatit assigiiaartorujussuupput. Suluusat qaqortut takisuut pingasut anorisaatip qaavanani turbinemut ikkunneqartut anorisaatit Nunani Avannarlerni sumiluunniit ilisarnaatigaat.
Anorisaatiliiffissaqqissoq
Nunat avannarliit anorisaatiliiffissaqqissuupput. Tamaaniipput sinerissat isorartuut anorlerfiusullu – qaqutigoortumilli ulissaarsuaqartarluni. Danmarki oqaatigineqartutut anorisaatinik inerisaanermi siusissukkut siulliuvoq danskillu suliffeqarfiutaat Vestas ullumikkut anorisaasiorfiit nunarsuarmi annersaat. Danmarkimi anorisaatit 5.000-t sinnerlugit ikkussorneqareerput innaallagissiornerullu pingajorarterutaat tassannga pivoq. Nunat Avannarliit katikkaanni marloriaataapput. Kisianni anorisaatit amerlassusiisa nukissaq qanoq annertutigisoq pilersinneqarnersoq oqaatiginngilaat. Anorisaatimmi nutaaliaanerit nutaanngitsuninngarnit sarfaliornerupput. Tamanna isumaqarpoq Sverige – Nunani Avannarlerni tullersortaasoq – 2014-imi Danmark qaangermagu anorisaatinit innaaallagissiornermi.
Anorimik nukissiorneq sunaana?
Anorimik nukissiorneq isumaqarpoq nukissaq kinetiskiusoq anorimiittoq. Nukissaq kinetiskiusoq aamma nikerarnermi nukissamik taaneqartarpoq. Anorleraangat silaannaq nikerartarpoq anorisaatillu suluusai naqillugit. Suluusat ima iluseqarput anori sammivimmut aalajangersimasumut suluusaq kaajallallugu aqunneqarluni, anorisaatip suluusaa sammivimmut alajangersimasumut naqinneqarluni.
Anori aamma suluusamit unikaallatsinneqarpoq, unikallatsitsineq nikeriarninngortinneqarluni – soorlu pilutamik supoorigaangavit. Anorisaatip suluusaa navimut aalajangersorsimavoq. Anorisaatip suluusaa navilu rotorimik taaneqartarput. Anorleraangat rotori kaavissaaq, taamaalilluni anori nukissanngortinneqarluni. Nukissaq innaallagianngortinneqartarpoq.
Anori suminngaaneerpa?
Anorlertarpoq nunarsuarput kaajallallugu silaannaq assigiinngitsunik kissassuseqarmat. Kissassutsit assigiinnginneri seqernup isumagisaraa. Tassa seqineq anorlertitsivoq. Silaannaq kissartoq silaannarmit nillertumit oqinneruvoq. Taamaattumik silaannaq kissartoq qullariartortarpoq. Tamanna nunap qaavata qanittuani naqitsiniisaffimmik pilersitsisarpoq.
Naqitsiniisaffiup qanittumi silaannaap naqitsineqarfiani silaannaq milluartarpaa. Taamaalilluni anori pilersarpoq. Anorimut apeqqutaavoq
• Naqitsiniisaffiup naqitsinerullu nikangussutaat
• Naqitsiniisaffiup naqitsineqarfiullu akornanni ungaissuseq
Nunarsuatta kaavinnerata anorit saqitsittarpai – avannarlerni talerpimmut kujallernilu saamimmut. Taamaattumik naqitsiniisaffimmi anori kaavittarpoq – uagutsinnut nalunaaquttap akerlianut.