Oversættelse mangler
Oversættelse mangler
Oversættelse mangler
Oversættelse mangler
Oversættelse mangler
Oversættelse mangler
Suliaq pillugu atuakkiat
Ilinniaetitsunut ilitsersuut

Glemt password?

 

Anguniakkat

{{learningObjectiv.description}}

Suliaq tunniunneqarpoq

{{assignment.Index}} {{assignment.Type}}

Oqaaseqaat

Suliassat

{{assignment.Comment}}

Nipimik appissineq
print

Islandip nukissiuutaa salliusoq

Geotermi_is1.jpg

Islandimi inoqutigiit quliugaangata qulingiluat Nunarsuarmit kiassarneqarput. Islandimiut innermik anitsisartutik qujaffissaraat. Innermik anitsisartoqarnerata malitsigisaanik, nunarsuup ilua aamaartoq nunap qaava nalinginnaasuminngarnit qaninneruaa. Tamanna geotermiskiusunik nukissiorfinnit atorluarneqarsinnaavoq.
Islandimi nukissaq geotermiskiusoq kiassaanermut innaallagissiornermullu atorneqarpoq. Kissarnerlu nunap taassuma iluaniittoq tamakkeqqajarnagu atorneqarluni. Naatsorsuutigineqarpoq nunarsuatta iluani kissarneq nunarsuatta nukissamik pisariaqartitsinera 35-nik milliarderiarlugu nukissaqartoq, tamakkersinnaagaanni. Ajornarporli. Kisianni nukissaqarpoq atorluarneqarsinnaasumik. Nukissaq geotermiskiusoq nuunneqarsinnaanngilaq, kisiannilu nukissap ajornannginnerata malitsigisaanik Island ullumikkut piujuaannartumik nukissiuutissaqarpoq. Nukissiuutit assartorneqartariaqartut eqqaassanngikkaanni.

 

Aamma sumiiffinni allani Islandiunngitsuni


Danmarkip nunataata iluani imeqarfeqarpoq 70 gradinik kissasulimmik. Illoqarfiit ilaanni maqinneqartarpoq kiammik paarlaassivinni atorlugu, illunut kiassaatigalugu. Manna tikillugu nukissaq geotermiskiusoq annerusumik atorneqarpoq Thistedimi, Sønderborgimi aamma Københavnimi. Kisianni illoqarfinni annerni allani aamma periarfissaqarluarpoq – nunap iluani imermik kissartoqarneranik ilisimasaqarfiusuni. Qaleriiaat ima angitigaat, ukiut 100 sinnerlugit kissartumik pilersuisoqarsinnaalluni. Danmarkimi imermik kissartoqarnera Danmarkip geologianut attuumassuteqarpoq. Nunat Avannarliit annersaat ujaraasoq qaaruusorlu, Danmark sioraaneruvoq marraallunilu, ussissaasusut pissusilik, nunarsuatta qaavananut Nunanut Avannarlernut allanut sanilliullugu qaninnerusumi, tassaniilluni kissartoq 3 aamma 4 kilometerinik ititigisumi.
Danmarkimi 1 aamma 2,5 kilometerinik ititigisuni imermik kissartumik maqitsisoqartarpoq. Imeq maqinneqartarpoq taavalu kissartumik maqitsivinnut ingerlateqqinneqartarluni. Tassani paarlaassiviit atorlugit kissartoq imermut nillertumut nuunneqartarpoq, ruujorit sanileriit atorlugit. Taamaalilluni imeq 73 gradinit 17 gradinut nillortinneqartarpoq. Nunap iluanit imeq nilloreeraangat nunap iluanut utertinneqartarpoq kingumut kissakkiartorluni.
Sverigemi Finlandimilu geotermimik misileraasoqanngilaq, Norgemi siorna ataasiarluni misiliisoqartoq. 2011-mi Bergenip eqqaani Fyllingsdalenimi misiliilluni qillerisoqarpoq, kisianni 500 meterinik itissusiliinnaq tikillugulu qillerineq taamaatinneqarluni.

Loginerit takusaqarnerorusullutit

Suliassat

  • Toqqagassat amerlasuut

  • Sammisami suliaq

    • 1Sammisami suliaq

       

      Lav en planche med et tværsnit af jorden, som svarer til jorden, hvor din skole ligger. Hvor langt nede er der geotermisk aktivitet?

    • 2Sammisami suliaq

       

      Lav en model af en vulkan på powerpoint og forklar, hvordan et vulkanudbrud kan opstå.

    • 3Sammisami suliaq

       

      Lav et kort over Island og vælg tre vulkaner. Forklar, hvad de hedder, og hvor de ligger. Hvornår var de sidst i udbrud? Hvor bor de fleste mennesker på Island?

  • Ikinngutigiittut klassi

    • 1Ikinngutigiittut klassi

       

      Lav en planche med et tværsnit af jorden, som svarer til jorden, hvor din skole ligger. Del den med din venskabsklasse og sammenlign jeres billeder. Er der store eller små forskelle?

    • 2Ikinngutigiittut klassi

       

      De nordiske lande ligger forskelligt fordelt i forhold til de plader, som danner jordskorpen, og som kaldes de tektoniske plader. Lav en tegning af Norden og vis, hvordan de nordiske lande er fordelt i forhold til de tektoniske plader. Forklar, hvorfor den vulkanske aktivitet er forskellig i de nordiske lande. Placér både jeres egen skole og jeres venskabsklasses på tegningen.