Tekst
Video
Spill og lek
Konkurranse
Lydinnspilling
Oppgave
Faglitteratur
Lærerveiledning

Glemt passord?

 

Om Språk & Kultur

"Undervisningen skal give eleverne adgang til de skandinaviske sprog og det nordiske kulturfællesskab" (Fælles Mål, 2009)

 

Oahpppoplána mihttu 

Skándinavalaš gielaid (dánskagiela, dárogiela ja ruoŧagiela) oahpahusas ja davviriikkaid kulturoktasašvuođas lea hirbmat guovddáš sadji buot davvi riikkaid oahppoplánaid. Oahpahus galgá sihkkarastit ahte otná mánát ja nuorat šaddet eambbo dihtomielalažžan, ja i stand til å uávkkástallan daid olu vejolašvuođaid mat davviriikkalaš oktasaš ovttasbargu fállá. Muhto guđe láhkái lea buoremus oahpahišgoahtit?tla & Kultuvrra" vuolde leat oaivvilduvvon juste ránnjágieldaid dánskagiela, dárogiela ja ruoŧagiela oahpahusa oahpahusa, ja davviriikkalaš kulturoktasašvuođa nannemii ja rámmaid ráhkadeapmái.

Dáppe lea rikkis ja iešguđetlágan teaksta- og filbmamateriála oktan gullevaš bargobihtáiguin, davviriikkalaš jietnadatsátnegirji, ránnjágielladidáktalaš spealut ja sihke giella- ja girjjálašvuođahisttorjjalaš áigelinnját. Don gávnnat maiddái earenoamáš virtuála luohkálanja gos sáhtát oažžut oktavuođa ustitluoháiguin ja diktit ohppiid videočáttet ja čálašit ovttaáhkahaččaiguin miehtá Davviriikkaid.

Dat giella- ja kulturbarggu iešguđetge beassamat čájehit ollislašvuođa orienterejeaddji oahpahusjurddašeami mii oktiibuot galga dahkat ránnjágiela oahpahusa, jierpmálaččan ja gelddolažžan. Ja ovttat mánu daddjon: ránnjágiellaoahpahus lea juoga eará go árbevirolaš eatnigiellaoahpahus.

 

Fáttát dánskagillii, dárogillii ja ruoŧagillii

Størstedelen av verkene under Språk & Kultur er sammensatt i inspirerende temaer som skaper innholdsmessige sammenhenger på tvers av språkene. Juohke fáttá vuolde gávdno materiála čállojuvvon sihke dánskagillii, dárogillii, ja ruoŧagillii, ja seamma teaksta gávdno maiddái guovtti gillii dahje eanet gielaide. Oahpahusportála sáhttá dainna lágiin leat ovdamunnin iešguhtetge oahpahusoktavuođain birra jagi, ja lea velá doarjjan olu eará oahpaplána mihtuide go daidda mat gusket ránnjágielaide ja davviriikkalaš kulturipmárdussii. 

 

Bargobihtát teavsttaide ja filmmaide

Leat ráhkaduvvon bargobihtát buot verkene mat leat ovtta fáttás. Dat bovdejit ohppiid fuomášit gielaid ovttaláganvuođaid ja erohusaid, ja čiekŋudin verket mii lea gieđaid gaskkas. Bargobihtát leat doarjjan konkrehta mihtuide oahppaplánain. Mihtut čilgejuvvojit juohke enkelt verk. (FUOM: Giella & Kultuvra mihtut oahppoplánaid ektui eai leat vel gárvásat).

Bargobihtát leat juhkkojuvvon njealje muttu. Muttut ráhkadit oahpes struktuvrra ja sihkkarastet ahte sirddaša iešguđet dásis go bargá teavsttaiguin ja filmmaiguin. 

 

1) Giella-ja kulturipmárdus

Giella ja- kulturipmádus galgá dahkat álkin ja gelddolažžan avkodingen ránnjágiela verk.  Dás lea doaibmaevttohusat, mat sihke veahkehit ohppiid ádde dan válljejuvvon teavstta dahje filmma, ja mat obbalaš áddehusas nannejit sin fuomášumi vealaide ja ovttaláganvuođaide gaskal ránnjágielaid ja davvi riikkaid kultuvrraid.

 

2) Teavstta sisa

Go galgá gieđahallagoahtit teavstta gáibiduvvo ahte "rahpá" dan. Dan mutto teakstabarggus lea mii gohčodan "teavstta sisa". Das barget oahppit -på hermeneutalaš láhkái - ipmárdusain ja ovttat manu vásáhusain teavsttain.

 

3) Vuolás tekstii

Nuppi muttus galget oahppit čiekŋudit tekstii, - dan gohčodit mii "Vuolás tekstii". Das galget sii vuolás girjjálašvuođa ja filbmamedia sisa ja bargat teavsttaid klosser og váikkuhangaskaomiiguin, nugo ovdamearkka dihte persovdnakarakteristihkain ja komposišuvnnain.

 

4) Eret teavsttas

Maŋemus muddu gohčoduvvo "Eret teavsttas". Das galget oahppit suokkardit teavstta mávssolašvuođa sidjiide ja sin birrasii. Dan muttus perspektiviserejuvvojit teavsttat fáddái mas leat oassin.

 

 

Gullanipmárdus eanet guovddážis

Norden i Skolen deattuha gullanipmárdusa eanet, juoga mii eatnasiidda lea stuorámus hástalus go galget kommuniseret davviássiiguin davviriikkai rájiid rastá. Oanehisfilmmat, musihkkavideot ja daid sullii 20 girjjálašvuođa verkene lohkan dánskagillii, dárogillii ja ruoŧagillii sihkkarastá ahte ohppiin lea vejolašvuohta gullat ránnjágielaid. Dat seamma guoská implementert jietnasátnegirjái, mii dasa lassin go jorgala eará ránnjágielaide dahká vejolažžan oažžut dihto sániid teavsttain lohkkojuvvot.

Giela oahppá beaktilepmosit go geavaha giela aktiivvalaččat. Norden i Skolen gávdnet danne oahpaheaddjit davviriikka ustitluohká ja álggahit ovttasbarggu mii sáhttá buktit oahpahussi áibbas ođđa dimenšuvnna. Virtuála luohkkálanjas le ohppiin vejolašvuohta deaivvadit ja videočáttet ja čálašit guhtet guimmiineaset. Autenttalaš kommunikašuvnnain ožžot oahppit deaŧalaš giellavásáhusaid maid ránnjágiellaoahpahus ii sáhte fállat. Biuoremus lea ahte lea sihke hirpmat lærerikt ja seammás gelddolaš deaivat ovttaahkáhaččaid eará eará davvi riikkain.

 

 

Plaff språkene  i stykker!

Jus dárbbašat bottu, sáhttá leat buorre jurddá speallat spealu. Giela & Kultuvrra vuolde lea čihkkon olu gielladidáktalaš spealut ja giellaprográmmat mat leat ráhkaduvvon earenoamážit Norden i Skolen. Dat sáhttet dahkat oahppanproseassa aktiivvalažžan, eallin ja suohtasin - don sáhtát ovdamearkka dihte báhčit gielaid moallun spealus "Plaff", dahje ráhkadit iežat teavstta válljejumis "čuohppandikten". Sáhtát mátkkoštit birra spealus "Birra davviriikaid" ja seammás geahččalit maid máhtát gižžudettiin diimmu vuostá. "Norden Rundt" spealus sáhtát maiddái hástalit ja speallat olu olbmuid vuostá seamma spealus. Sáhttá ovdamearkka dihte speallat ovttaahkáhaččaid vuostá ustitluohkás mii lea buorre ja relašuvdnahuksejeaddji álgu webii vuođđuduvvon ovttasbarggus.

 

Loga eambbo Norden i Skolen birra dás.