Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Vajálduhttán beassansáni?

 

Giela ja kultuvrra birra

"Undervisningen skal give eleverne adgang til de skandinaviske sprog og det nordiske kulturfællesskab" (Fælles Mål, 2009)

 

Oahppoplána ulbmil 

Skandináva gielaid (dánskkagiella, dárogiela, ja ruoŧagiela) oahpaheamis ja davviriikkaid kulturoktasašvuođaš leat hirbmat guovddážis davviriikaid oahppoplánain. Oahppu galgá sihkkarastit ahte dálá áiggi mánát ja nuorat šaddet eambbo dihtomielalažžan daid olu ovdanmuniid hárrái mat oktasaš davviriikkalaš ovttasbargu fállá ja  visningen skal sikre at nåtidens barn og unge blir mer bevisste om og i stand til å utnytte de mange fordelene og mulighetene som det fellesnordiske samarbeidet tilbyr. Muhto movt galgat oahpahišgoahtit?

Áigumuš materiálain "Giella ja kultuvrra" vuolde lea juste nannet ja ráhkadit ođđa rámmaid ránnjágielaid dánskkagiela, dárgogiela ja ruoŧagiela oahpahussii, ka davviriikkaid kultuoktasašvuhtii. Dáppe gávnnat don valljás ja iešguđelágan teaksta- ja filbmamateriála oktan gulli bargobihtáigin, davviriikkalaš jietnadatsátnegirjji, ránnjágielladidáktalaš spealuid ja sihke giella- girjjálašvuođahistorjjálaš áigelinnjáid. Gávnnat maiddái earenoamáš virtuálalaš luohkkálanja gos sáhtát oažžut oktavuođa ustitluohkáiguin ja diktit ohppiid vidoechatttet ja čáláš ovttaáhkkáhaččaiguin juohke sajis Davvi riikkain.

Dat iešguđetlágan tilgangene giella- kulturbargui čájeha ollislašvuhtii orienterejeaddji oahpahusjurdaga ja mii oktiibuot galgá leat fárus dahkat ránnjágiellaoahpahusa lærerik, jierpmálaččan ja gelddolažžan. Ja divtte leat daddjon ovttat manu: ránnjágiellaoahpahus lea juoga eará ja eambbo árbevirolaš eatnigiellaoahpahus.

 

Fáttát dánskkagillii, dárogillii ja ruoŧagillii

Eanas oassi verkene Giella & Kultuvra lea oktiibiddjon inspirerejeaddji fáttáide mat ráhkádit giellarastideaddji čatnosiid sisdoalu dáfus. Juohke fáttá vuolde lea materiála sihke hállojuvvon ja čállojuvvon dánskkagillii, dárogillii ja ruoŧagillii. Ja gávdna veršuvnnaid ovtta eará davviriikka gilliii. Oahppanportála sáhttá dainna lágiin leat ovdu geavahit iešguđetge oahpahusoktavuođain birra jagi ja doarju maiddái olu eará ulbmiliid go daid mat gullet ránnjágielaide aj davviriiikkalš kulturáddejumi.

 

Bargobihtát teavsttaide ja filmmaide

Til alle verkene mat leat fáttás leat ráhkaduvvon bargobihtát mat bovdjit fuomášit gielaid ovttalágan ja vealid, ja čiekŋudit verket mii lea gieđaid siset. Bargobihtát dorjit konkrehta mihtuid oahppoplánain mii dieđihuvvo juohke. (FUOM: Giella ja kultuvrra dieđut oahppoplána mihtu brra eai leat vel gárvásat).

 

Bargobihtát leat juhkkon njealji muddui. Muttut ráhkadit oahpes strukturra ja sihkkarastet ahte johtá birra olu dásiin go bargá teavsttaiguin ja filmmaiguin.

 

1) Giella- ja kultuvraáddejupmi

Giella- ja kultuvraáddejupmi galgá dahkat álkin ja gelddolažžan čoavdigoahtit ránnjágiela verka kodaid. Dáppe leat evttohusat doaimmaide mat veahkehit ohppiid addet teavstta dahje filmma. Dasa lassin galget dat eambbo obbalaš áddejumis nannet ohppiid fuomášumi ránnjágielaid ja davviriikkalid vealaid hárrái.

 

2)Tekstii

Gieđahallagoahtit teavstta eaktuda ahte manna "rahpama" čađa. Dát muddu teakstabarggus lea mii gohčodan "tekstii". Dás barget oahppit - hermeneutalaččat dakkár viđe vásáhusain teavsttain.

 

3)Tekstii

Nuppi muttus galget oahppit čiekŋudit tekstii. Dan gohčodit mii "Teavsttas". Dás galget sii čiekŋalassii girjjalašvuhtii dahje filbmamediai ja barga teavstta huksenbirccuiguin (hukshusain) ja váikkuhangaskaomiiguin nugo ovdamearkka dihte persovdnakarakteristihkain ja komposišuvnnain.

 

4)Teavsttas eret

Maŋemus muttu gohčodit "Teavsttas eret". Dás galget oahppit smiehttat teavstta mávssolašvuođa alcceseaset ja birrasii. Muttus biddjo teavsttaid perspektiiva fáttaide maidda dat gullet.