Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Dárogiela birra - Girjedárru ja ođđadárogiella

Giella: Dárogiella
Galle geavaheaddji leat: Sullii 5 miljovnna
Eksportasánit: Slalom, fjord ja quisling
Dearvvahit dárogillii: Hei dahje god dag
Váttis dadjat: Ibsens ripsbusker og andre buskvekster

 


Dárogiela sáhttá čállit guovtti láhkái

Norgga čállingiela dilli lea earenoamáš. Norggas leat namalassii guokte čállingiela - girjedárogiella ja ođđadárogiella. Norgga oahppit besset válljet goappá čállingiela áigot atnit váldogiellan. Odne lea vále 90 proseantta ohppiin válljen girjedárogiela váldogiellan ja drøye 10 proseantta leat válljen ođđadárogiela. Buot oahppit ohppet dasa lassin dan nuppi giela, muhto lohket ja čállet dan unnit go váldogielaset.



Duogáš lea historjjálaš. 300 jagi lei Norga oassi Dánmárkkus, ja dánskagiella lei almmolaš čállingiella Norggas. Maŋŋil friddjabeassama 1800-logu álggus áigo norgalaččat ráhkadit iežaset sierra dárogiela čállinvuogi. Dat dahkkui guvttiin gilvaleaddji vugiiguin. Okta vuohki lei muddet dánskkagiela dainna lágiin ahte lonuhii dánskkagiela sániid dárogiela sániiguin ja muhtun muddui lahkonii (nuorta)dárogiela hupmangiela. Boađus šattai girjedárogiella. Nubbi vuohki lei ráhkadit áibbas ođđa čállingiela man vuođđun ledje norgga suopmanat. Boađus šattai ođđadárogiella.



Leat sihke ovdamunit ja hehttehusat čállit dárogiela guovtti láhkái. Lea ovdamunni ahte norgalaččat besset válljet čállingiela mii lea lahka dan suopmana mii guhtesge lea. Okta hehttehus lea ahte vuogádat šaddá divrras ja váttis, dasgo ferte almmuhit buot oahppogirjjiid, almmolaš dokumeanttaid ja eará deaŧalaš dieđuid goappašat čállingielaide oktanaga mållága mielde. Sihke girjedárogielas ja ođđadárogielas lea gieris doahttaleaddjit geat earret eará leat oassálastán muhtunlágan giellariidui. Muhtumat leat geahččalan soabahit ja bidjat ovdan evttohusa guđe láhkái sáhttá časkit oktii dan guokte giela oktan. Boađus lea dávjá leamaš vel stuorit válljenmunni ja duskkastupmi guđe láhkái ođđadárogiela ja girjedárogiela duođaid galgá čállit. Ovttastahttinlinnjá (Samnorsklinjen) nugo gohčodedje dan čovdosa, ii leat šat norgga almmolaš giellapolitihkka.

 

 

Geahča filmma dárogiela filmma

 

 

 

Stuorra suopmandohkkeheapmi 

Go buohtastahttá Danmárkkuin, Ruoŧain ja olu eará riikkaiguin lea dárogiela áimmahuššan suopmaniid bures. Leat olu ja čielga suopmanlinnját gielas, mii earret eará dagaha ahte norgalaččat álkibut gos sii leat eret go hupmet. Sivvan das lea muhtun muddui dihtomielalaš giellapolitihkka, muhto maiddái ahte norgga geografiija lea dagahan guhkes gaskka olbmuid gaskka. Norgga suopmanat leat juhkkojuvvon njeallje váldoguovlluide - nuortadárogiella, oarjedárogiella, trødelága (troandinlaš) ja davvinorgga.

 


Movt ipmirdit dárogiela?

Muhtun dábálaš sánit, earenoamážit muhtun suopmaniin leat váddásat áddet eará davviássiide. Dat guoská earret eará pronomeniidda nugo me (=i/vi), dykk (=dere/ni) ja hennar (=hennes).  Dat guoská maiddái jearransániide nugo korleis (=hvordan/hur) ja kvifor (=hvorfor/varför).


Vokálaovttastahttimat nu gohčoduvvon diftoŋgat leat dábáleappot dárogielas go dánskkagielas ja ruoŧagielas. Dat guoská earenoamážit diftoŋggaide ei, øy ja au (nei i ovdalii nej, øy ovdalii ö, aust dan sadjái go öst). Eará davvi ássiin láve leat váttisvuohta dadjat daid norgga diftoŋggaid. Au galgá ovdamearkka dihte daddjot æu. Guldal norgga sáni hauk.

 


Buohtastahte gielaid

Dát teaksta lea jorgaluvvon buot davviriikka gielaide. Gávnna sullásašvuođaid ja erohusaid go deattát geahččat gielaid siidduid (DánskkagiellaRuoŧagiella jna.). Dá leat dárogiel veršuvnnat:

 

Girjedárogiella: 

Svensker, nordmenn og dansker forstår hverandre ganske bra. De har større problemer med islandsk, til tross for at islandsk ligner det skandinaviske språket man snakket for tusen år siden. Islandskens nærmeste slektning er færøysk, men språkene er ikke så like at en islending forstår en færing uten problemer.


Finsk minner om estisk, men det har også likheter med de samiske språkene. I både finsk og samisk kan man for eksempel lage lange ord ved å legge bøyingsendelser til ordstammen. Men når det gjelder lange ord, er grønlandsk i en klasse for seg. Der andre språk trenger en hel setning, holder det iblant med ett eneste (langt) ord på grønlandsk.


Ođđadárogiella:

Svenskar, nordmenn og danskar forstår kvarandre ganske bra. Dei har større problem med islandsk, sjølv om islandsk liknar det skandinaviske språket som vart snakka for tusen år sidan. Færøysk er det språket som er nærast islandsk, men språka er ikkje så like at ein islending forstår ein færøying utan problem.


Finsk minner om estisk, men det har og trekk som liknar på dei samiske språka. Både i finsk og samisk kan ein til dømes laga lange ord ved å leggja bøyingsendingar til ordstamma. Men når det gjeld lange ord, er grønlandsk i ein klasse for seg sjølv. Der andre språk treng ei heil setning, er det iblant nok med eit einaste (langt) ord på grønlandsk. 

 

Jus buohtastahttá ođđadárogiela ja girjedárogiela oaidná ahte lea erohus dain grammatihkalaš gehčosiin - earenoamážit substantiivvaid máŋggaidlogu gehčosiin main dávjá lea ar ođđadáro- gielas ja álo -er girjedárogielas. Ođđadárogielas beassá válljet vearbbaid infinitiivahámi gaskal-a ja -e (ovdamearkka dihte lage/laga), muhto adjektiivvaid loahppa ovddabealde substantiivvaid lea -e (ovdamearkka dihte skandináva gielat, guhkes cealkagat). Dárogielas (girjedárogielas ja ođđadárogielas) ja dánskkagielas stávejuvvojit dávjjibut sánit e-ain gokko ruoŧagiella geavaha bustáva ä.

 

Sánis hverandre lea h- jávoheapme iige galgga daddjot girjedárogielas, muhto k- sánis kvarandre ođđadárogielas galgá fas dan sadjái daddjot. Ruoŧagielas lei maiddái jávohis h- sánis varandra ovdal, muhto dat sihkkojuvvo riektačállinreforpmas 1906:s. Sihke ruoŧagiella ja girjedárogielas leat sánit main lea jávohis h.

 

Leat olu ovttalágan sáni dánskkagielas ja girjedárogielas, ja ruoŧagielas ja leat fas olu sánit mat leat seamma go ođđadárogielas.. Dat guoská ovdamearkka dihte sátnái setning girjedárogielas ja dánskkagielas, man sajis fas ruoŧagielas ja ođđadárogielas atnet me(i)ning. Ahte girjedárogielas ja dánskkagielas lea stuorát oktasaš sátneriggodat lea mearka ahte girjedárogiela čállima vuođđu lea dánskkagiella. Ahte ruoŧagiela ja ođđadárogiela sátneriggodagat leaba ovttaláganat, čájeha ahte dat gielat leaba lahkalaga.

 

Govat

norgga_leavga2.jpg