Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Islánddagiela birra

Giella: Islánddagiella
Man galle geavaheaddji: Sullii 320.000
Eksportaord: Geysir ja berserk
Dearvvahit islánddagillii: Halló dahje góðan daginn
Váttis dadjat: Það fer nú að verða verra ferðaveðrið (šaddá vearrát mákkoštandálki)

 


Islándda alfabehta

Okta tiŋga mii earuha islánddagiela eará davvi riikkaid gielan lea alfabehta bustávvalohku - islánddagielas leat 32 bustáva, vaikko c, q, z ja w eai leat fárus. Olu vokálan lea aksent, nugo sániin árum, rót ja þúsund, ja daddjojuvvojit sierra jietnadagain. Á galgá daddjot dego diftoŋga auó galga daddjot dego ou ja ú sulastahttá norgga o-jietnadaga.

 

Dasa lassin leat islánddagielas (nugo fearasulluidgielas) guokte bustáva mat eai gávdno skandinávalaš alfabehtas, namalassai (thorn) ja ð (ed). Ed lea bustáva d variánta, ja thorn boares  runaalfabehta bazáhus. Ovtta áiggi geavahuvvui dat bustávva vel eaŋgalasgiela alfabehtasge, deattuhit th-jietnadaga sániin nugo think ja thing. Th-jietnadat ii gávdno skandinávalaš gielain muhto das lea sierra doaibma islánddagielas. Danne seaillui bustávva go islándalaččat geavahišgohte latiidna alfabehta.

 

 

Geahča filmma islánddagiela birra

 

 

Islánddagiella rievdá ... hilljánit

Islánddagiella lea dat giella mii sulastahttá dan boares davviriikkalaš giela maid hupme miehtá Davviriikkaid duhát jagi áigi. Islándalaš sáhttá ipmirdit 1200- logu čállosiidge almma váttisvuođaid haga. Grammatihkka lea buorre muddui nu go lea leamaš, ja earret eará leat njeallje kasusa (nominatiiva, genitiiva, akkusatiiva ja datiiva). Dat dagaha ahte substantiivvaid sojahangehčosat leat olu eambbo go skandinávalaš gielain. Substantiivva sojaheami ii mearrit dušše kasus, muhto maiddái genus (maskulinum, femininum och neutrum) ja leago sojahanminsttar garas vai geahnoheapme. Dasa lassin rievdada mearri/mearehis hápmi ja ovttaidlohku/eanetlohku. Sániin leat nuppiin sániin olu sojahangehčosat. Nu ahte son gii áigu oahppat islánddagiela ferte áŋgirit oahpahallat.

 

Leat olu sivat ahte islánddagiella lea rievdan hilljáneappot go ruoŧagiella, dárogiella ja dánskkagiella. Okta sivva lea ahte islánddagiela hupmet sullos mii lea leamaš sierra historjjálaččat. Eará riikkat ja gielat eai leat danne beassan nu garrasit váikkuhit. Okta eará sivva lea ahte dat váttis sojahanvuogádat dahká islánddagiela unnit vuostáiválddihahttin loatnasániide. Lea ávtti heivehit daid vieris sániid. Okta ja hirpmat deaŧalaš sivva lea ahte islándalaččat gáhttejit aktiivvalaččat gielaset ja háliidit doalahit dan nu lea leamaš álggu rájes.



Islándda sánit ovdalii go loatnasánit

Go dárbbašit ođđa doahpagiid gillii, ráhkadit islándalaččat ieža ođđa sániid. Muhtun háviid áddet boares sániid ođđa mearkkašumi, dahje jorgalit mearkkašumi njuolga islánddagillii. Far máksá ovdamearkka dihte fárret sími máksá árpu. Go telefovdna šatta bivnnut 1900-logu álggus vuolggahuvvui čoahkkáibiddju farsími. World wide web - mii mearkkaša www - lea veraldarvefurinn islánddagillii, mi mearkkaša juoga nu dien guvlui go "máilmmigođus".  

 

Muhto ii vel islánddagiellage leat áibbas loatnasániid haga. Lohket ovdamearkka dihte blogg ja video på islánddagillii. Konservatiiva giellagáhtten sáhttá gohčodit pizza for flatbaka (dahje pitsa), muhto dat leat sánit maid eanas olbmot eai leat dohkkehan. Vaikko Islándda stávenvuohki pitsa orruge dohkkehuvvogoahtán. Ean pizzeriat Reykjavíkas jotket guossohit pizza duppál z-ain.

 

Dá leat ovdamearkka čieža kreatiivvalaš Islándda sániide. Oza áinnas eanet sániid neahtas:

 

datamaskin

tölva (av völva og töl, mii máksá spåkone ja tale)

demonstrere   

halda kröfugöngu (doallat gáibideami)

helikopter

þyrla (jorrat)

kontor

skrifstofa (čállinlatnja)

teater

leikhús (speallanviessu)

pass

vegabréf (luoddareive)

margarin

smjörlíki (juoga mii muittuha vuoja)

 

 

Buohtastahte gielaid

Dat teaksta lea jorgaluvvon buot davviriikkalaš gielaide. Deatte siidui ja gávnna sulastahttimiid ja vealaid (DánskkagiellaDárogiella jna.). Dá lea islándda veršuvdna:

 

Svíar, Norðmenn og Danir skilja hver annan nokkuð auðveldlega. Þeir eiga í meiri vandræðum með íslensku þrátt fyrir að íslenskan líkist skandinavíska málinu sem talað var fyrir þúsund árum síðan. Nánasti ættingi íslenskunnar er færeyskan en tungumálin líkjast þó hvort öðru ekki svo mjög að Íslendingur geti skilið Færeying án vandræða.


Finnskan minnir á eistnesku en á einnig ýmislegt sameiginlegt með samísku. Í bæði finnsku og samísku getur maður til dæmis myndað löng orð með því að bæta beygingarendingum við rót orðsins. Það er samt grænlenskan sem er í sérflokki hvað varðar löng orð. Meðan önnur tungumál nota heila setningu nægir stundum eitt grænlenskt orð.



Jus it leat studeren islánddagiela, lea váttis ipmirdit giela. Muhtun sánit leat oahppasat. Fyrir þúsund árum síðan mearkkašan dieđusge for tusen år siden. Našunalitehtanamahusat ruoŧŧelaččat, norgalaččat ja dánskalaččat leat maiddái measta dat seamma, vaikko čállojuvvo stuorra bustávaiguin islánddagillii.

 

Gávdnojit go eará sánit maid sáhtát identifiseret? Mii lea ovdamearkka dihte giella islánddagillii? Maid jáhkát ýmislegt mearkkaša? Dahje sérflokki?

 

Govat

is.png