Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Enskan er stórt mál - líka á Norðurlöndunum

Olu davviriikkaid doaimmat leat válljen eaŋgalasgiela konsearnagiellan. Dat máksá ahte buot gulahallan doaimmas dáhpáhuvvá eaŋgalasgillii - olu háviid maiddá davviássiin gaskaneaset. Seamma láhkái lea maiddái universitehtain ja allaskuvllain. Go ekonomat, IT-teknihkkarat, doaktárat ja professorat deaivvadit, šaddá olu gerddiid eaŋgalasgiella lunddolaš ságastallangiellan, vaikko sis lea eará, muhtun háviid seamma eatnigiella. Olu sajiin addojuvvo oahpahus alit oahpuin dušše eaŋgalasgillii, ja studeanttat vurdojuvvojit čállit bargguideaset ja raporttaideaset eaŋgalasgillii.

 

undefined 

 

Ealáhuseallimi geavahuvvo eaŋgalasgiella iešguhtetge sivaid geažil. Dahkan dihte barggu nu beaktilit go vejolaš. de ferte leat oktasaš kommunikašuvdnagiella. Olu stuorra fitnodagain leat doaimmat olgoriikkas. Stivrrat ja organisašuvnna ohcet gelbbolašvuođa olggobealde. Maiddái go davviássit deaivvadit válljejit dávjá gulahallat eaŋgalasgillii, danne go šaddá váttis suopmelaččaide ja islándalaččaide jus ságastallajuvvo skandinávagillii. Lea álo hehttehus geavahit nubbingiela ságastallat earáiguin geat besset geavahit eatnigielaset. Danne šaddá ságastallan eambbo ovttadássásaš go vállje eaŋgalasgiela kommunikašuvdnagiellan, dasgo dat leat nubbingiella buot oasálaččaide. Muhto sáhttit go duođaid muitalit juste dan maid áigut eaŋgalasgillii - dahje fertet go duhta dadjat dan maid sáhttit? Iigo leat várra ahte kreátivitehta unnu, jus eat beasa muitalit min iežamet gillii?

 


Giellaválljema gažaldat digaštallojuvvo viššalit. Lea diehttelas positiivvalaš ahte eanas davviássit máhttet eaŋgalasgiela bures. muhto das leat maiddái hehttehusat. Kritihkkarat oaivvildit ahte davviássit jáhkket čalmmeheamit iežaset eaŋgalasmáhttui. Sii oaivvildit earret eará ahte davviriikkaid dutkit geavahit mánnálaš giela go ovdanbuktet raporttaideaset. Jus eaŋgalasgiella šaddá áidna giella mii geavahuvvo alit oahpus, de lea jáhkehahtti ahte šaddá váttis geavahit skandináva gielaid muhtin oktavuođain. Go doaktárat, ekonomat ja IT-teknihkkarat deaivvadit, ii leat sihkkar ahte sii sáhttet hállat davviriikkalaš eatnigielaset ovttas, dan sivas go leat ožžon buot oahppuset eaŋgalasgillii. Dat dihto sánit ja doahpagat maid geavahit juste sin fidnosuorggis, eai soaitte obanassiige gávdnot skandináva gielain. Dan fenomena lávejit gohčodit domenetap (ráđđjumimassin, domenamassin) - mii mearkkaša ahte okta giella ii doaimma doarvái bures dihto oktavuođas. 

                                                                                    

 

undefined 

Nubbi aspeakta giela válljemis lea demokráhtalaš, ja geasa leat dieđut ja fága oažžumis. Otná beaivvi han duođas dárbbaša buori eaŋgalasmáhtu birget servodagas. Muhtun oassi álbmogis - earenoamážit boarráset buolva - ii leat dattetge goassege ožžon vejolašvuođa oahppat eaŋgalasgiela, ja sis leat danne hirbmat gáržžes máhttu. Olu olbmuin lea danne várra šaddat olggobeallái, danne go eaŋgalasgiella geavahuvvo nu olu oktavuođain.

 

Nu eanas osiin eallimis eai leat eaŋgalasgiela váikkuhusas dušše buorit dahje bahá bealit. Leat dieđusge ovdamunit go eaŋgalsgiella geavahuvvo olu oktavuođain. Dađi eambbo eaŋgalasgiela mii máhttit, dađi buorebut birget mii olggobeale máilmmis. Davviriikkaid gielat leat nu smávvát ahte mii fertet oahppat eará gielaid. Eanet ja eanet fitnodagat ohcalit Eurohpái ja muđui máilbmái. Olbmot mátkkoštit ja lihkadit riikka rájiid rástá. Jus davviriikkaid dutkit almmuhit artihkkaliiddiset ja raporttaideaset eaŋgalasgillii, dahká dat eanet olbmuide vejolažžan eanet olbmuide lohkat ja oassálastit dasa maid sii leat gávnnahan. Mii oažžut vejolašvuođa leat fárus riikkaidgaskasaš arenas. Ráđđejumi massin (domenetap), demokráhtalaš váttisvuođat ja massit unnit dahje eanet gielalaš girjáivuođas dan geažil go davviássit eai geavat gielaset, haddi maid ferte máksit?

 

Čálli: Fredrik Harstad

Almmuhanjahki: 2012

Illustratevra/Govva: Norden i Skolen