Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Dánskkagiella

Giella: Dánskkagiella

Galle hálli leat: Su. 6 miljovnna

Eksportasátni: Bil ja Jante
Movt dearvvahit guhtet guoimmiset: Hej ja Goddag
Váddáseamos dadjat: Rødgrød med fløde

 

 

Dánskkagiella eatnigiellan ja nubbingiellan

Dánskkagiella ii leat dušše sullii 5 miljovnna dánskalačča eatnigiella - dat lea maiddá deaŧalaš nubbingiella Islánddas, Fearasulluin ja Ruonáeatnamis. Doppe galget buot skuvlaoahppit oahppat dánskagiela vierisgiellan. Dánskagiella lea earenoamáš nanus Fearasulluin. Olu Fearasulluid nuorat lohket ovdal girjjiid dánskkagillii go iežaset eatnigillii. Dánskkagiella lea dasa lassin deaŧalaš unnitlohkogiella davvi Duiskkas.

 

Sullii 50.000 olbmos lea dánskkagiella eatnigiellan duiskka regiovnnas Sydslesvig.

 

 

Dánskka hállanvuohki

Dánskkagiella dat davvi riikka giella maid eará davvi ássiin leat stuorámus váttisvuođat áddet - ja váldosivvan dasa lea dánskka hállanvuohki. Lohkat dánskkagiella hárve váttisvuohta. Ipmirdit hupmangiela lea áibbas eará. 

 

Okta čilgehus lea ahte stuorra erohus gaskal dánskka hállan- ja čállingiela. Gehčosat ja deattohis stávvalat jávket dávjá go dánskagiella hubmojuvvo, ja dat dahká váttisin mearridit goas sánit álget ja nohket. Deaddel ovdamearkka dihte sániid adoptere ja kage guldalit daid dánskkagillii. Dánskka čállingiela ja hupmama vealla ii ráhkat váttisvuođaid dušše eará davvi riikka ássiide. Iskkadeamit leat čájehan ahte Dánskka golmmajahkásaččat ohppet olu unnit sániid go ovtta ahkahaččat ovdamearkka dihte Norggas ja Ruoŧas. Dánskka skuvlamánáin lea maiddái váddáset hommá go galget oahppat lohkat ja čállit iežaset giela.

 

 

Geahča filmma dánskkagiela birra

 


Dánskkagielas leat olu loatnasánit

Eaŋgalasgiela loatnasánit bohtet buot davviriikkaid gielaide, muhto dánskagielas lea dasa lassin tendeansa ahte eaŋgalas sánit doalahit sihke eaŋgalas čállinvuogi, grammáhtalaš sojahangehčosiid ja stávenvugiid. Computer, weekend, speaker ja teenanger leat sánit mat geavahuvvojit dánskagillii, muhto mat maiddái leat lonuhuvvon eambbo dárogiela sullásaš variánttaguin dárogillii ja ruoŧagillii. Maiddái go geahččá historjjálaččat lea dánskagiella viššalit luoikkahan sániid eará gielain. Dakkár sániid dego bange, borger, angst ja alene sáhttá čilget duiskka loatnasátnerávnnjiin 1600-logus.

 

 

Rehkenastit dánskagillii

Go dánskalaš álgá rehkenastit ožžot eanas eará davviássit váttisvuođat čuovvut. Muhto leat dušše vihtta sáni mat ráhkadit váttisvuođais, namalassii halvtreds, tres, halvfjerds, firs ja halvfems. Dát sánit sáhttet orrot áddemeahttumat, muhto dain lea logihkalaš čilgehus. Dánskka tállavuogádat lea namalassii huksejuvvon guoktelohkái, ja guoktelogi dánskkagillii lea snes ovttaidlogus ja snese eanetlogus. Go dánskalaččat lohket tres, lea dat golbma snese oktiičaskin. Firs lea njeallje snese oktiičaskin. Halvtreds máksá dasto golbma snese minus bealle snese. Oainnát go logihka? Jus it fertet oahppat sániid bajiloaivvi:

 

20: tyve
30: tredive
40: fyrre
50: halvtreds
60: tres
70: halvfjerds
80: firs
90: halvfems
100: hundrede

 


Movt ipmirdit dánskagiela?

Okta dain stuorámus váttisvuođain dánskka hupmanvugiin lea ahte markerejit dávjá dušše sániid main lea garra deaddu hupmangielas. Šaddá danne váttis áddet stávvaliid main ii leat deaddu sutnje gii hállá ruoŧagiela dahje dárogiela.

 

Olu vokálat daddjojuvvojit iešguđet láhkái dánskagielas ja dárogielas. Guhkes a-jietna gullo measta dego dárogiel a dahje ruoŧa ä. Guldal ovdamearkka dihte vuosttaš vokálaid a dánskka sánis saga ja ruoŧa sánis städa sulastahttima go deaddelat sániid. Norgga ja ruoŧa u-jietna ii gávdno dánskkagillii, ja u daddjojuvvo eambbo dego o. Dánskkagielas lea d jávoheapme l ja n maŋis, nugo sániin ild, land ja under.

 

Jus ovtta sánis lea g dahje k álggus galgá dat álo daddjot g- ja k-jietnadagain (erohussan dárogielas ja ruoŧagielas). Deaddel sániid dánskka sáni kæreste ja dárogiela sániin käresta e buohtastahttit. Dakkár ovttastumiid konsonánttat nugo sk-, skj- och stj- daddjojuvvojit álo sierra, iige nugo dárogielas (ja ruoŧagielas) mas gesset daid čoahkkái sje-jietnan. Guladal ovdamearkka dihte dánskka sáni sjæl ja norgga sáni själ.

 

 

Buohtastahte gielaid

Dát teaksta lea jorgaluvvon buot davviriikkaid gielaide. Gávnna sulastahttimiid ja erohusaid gielaid siidduid deaddimiin Ruoŧagiella, Dárogiella jna.). Dá lea dánskka veršuvdna:


Svenskere, nordmænd og danskere forstår hinanden rimelig godt. De har større problemer med islandsk, selvom islandsk ligner det skandinaviske sprog som taltes for tusind år siden. Nærmest beslægtet med islandsk er færøsk, men sprogene er ikke så ens at en islænding forstår en færing uden problemer.


Finsk minder mest om estisk, men det har også ligheder med de samiske sprog. I både finsk og samisk kan for eksempel danne lange ord ved at tilføje bøjningsendelser til stammen af ordet. Men når det gælder lange ord er grønlandsk i en klasse for sig. Hvor andre sprog behøver en hel sætning rækker det til tider med et enkelt grønlandsk ord.

 

Dánskka teavsttas gávdnojit olu b-at, d-at ja g-at gokko ruoŧagielas dahje dárogielas geavahuvvo p, t og k. Lávejit lohkat ahte dánskalaččaid mielas leat dipma konsonánttat buoremusat ja norgalaččat ja ruoŧŧelaččat fas garra konsonánttaid. Dát erohus lea seamma hállangielas, ja čielggas dadjamis.

 

Sátni gælder stávejuvvo g-in dánskagillii, nugo ruoŧagillii ge, ja dárogielas geavahit fas dan sadjái stávvala gj-. Muhto erohussan sihke ruoŧagielas ja dárogielas galgá dat dánskka sátni álo daddjot garra g-jienain (j-jiena sádjái). G- álggus dánskka sániin daddjojuvvo álo garrasit.

 

Máŋggaidlohkogeažus sánis problem lea - nugo girjedárogielas - problemer. Ruoŧagielas ja ođđadárogielas ii leat dan sánis obanassiige eanetlogu geažus, ja leat olu eanet substantiivvat main ii leat eanetlogu geažus ođđadárogielas ja ruoŧagielas go dánskkagielas.
Dánskagielas dadjet dávjá hinanden (vaikko hverandre maiddái geavahuvvo muhtomin), ruoŧagilllii varandra ja dárogillii hverandre. Boarráset skandináva gielas lei vealla gaskal "hinanden" ja "hverandre": Deavvahejde hinanden jus leigga guovttis, muhto hverandre jus ledje golmmas dahje eanebut. Hverandre lei danne eanetlohkohápmi mii vuittii ruoŧagielas ja dárogielas, ja hinanden vuittii fas dánskagielas.

 

Govat

dk.png