Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Fearsullogiela birra

Giella: Fearasulluid giella
Man galle geavaheaddji: Ca. 75.000
Eksportasátni: Grindhval
Dearvvahit Fearasulluid gillii: Góðan dag
Váttis dadjat: Eitt heitt, nýbakað byggbreyð (liegga Iežas láibojuvvon bivgeláibi)

 


Stuorra erohus čállimii ja dadjamis

Son gii máhttá islánddagiela, ádde oalle olu Fearasulluid teavsttain, muhto lea stuorát váttisvuohta áddet Fearasulluid hállangiela. Dat boahtá muhtun muddui das ahte lea álo leamaš stuorra erohusa gaskal Fearasulluid čállingiela ja Fearasulluid hállangiela. Dánskkagiella lei  dominerende čállingiella Fearasulluin máŋga čuođi jagi, ja gitta 1800-logu rádjái gávdnui fearsullo giella dušše hállangiellan. Go stávenvuohki normerejuvvui gávdnojedje guokte molssaeavttu mat gilvaledje: Okta man vuođđun lei giellahistorjá ja nubbi man vuođđun lea hállangiella. Historjjálaš linnjá vuittii, ja dat dagahii ahte čálligiela áddejedje boares áigásažžan álggu rájes juo.

 

Okta ovdamearka dasa lea ahte fearsullolaččat geavahit bustávaid ð  ja g, vaikko eai daddjojuvvoge čállingielas. Islánddas sihke čállet ja dadjet dan guokte bustáva. Go fearasuolohasat geavahit ð ja g čállingielas, ledje nuppiin sániiguin historjjálaš sivat eaige praktihkalaš.

 

Okta váikkuhus lea fearsullo mánái leat váttisvuođat oahppat lohkat ja čállit. Olu nuorat lohket vel čáppagirjjálašvuođanai eaŋgalasgillii ja dánskkagillii, vaikko fearsullogiella lea lunddolaš eatnigiella buohkaide geat bajásšaddet Fearasulluin. Čállingiella vásihuvvo lossadin, allamielalažžan ja váttisin áddet.

 

 

Geahča filmma Fearasulluid giela birra

 

 

Islándda giella ja fearsullogiella

Fearsullo grammatihkas lea olu oktasaš Islándda gielan ja boares davviriikkagielain. Kasusvuogádat lea seamma, nu ahte das leat maiddái sojaheapmi sohkabeali mielde. Orru dattetge nu ahte fearsullo grammatihka álkiduvvo jođáneappot go islánddagiela. Genetiiva lea ovdamearkka dihte šaddan eahpedábálaš ođđaáigásaš fearsullogielas. Fearsullogiella lea maiddái leamaš eambbo loatnasániide, eanas dánskka, muhto maiddái eaŋgalasgiela. Son guhte máhttá ovtta skandinávalaš gielain, ádde danne eambbo sániid fearsullo teavsttas go islánddagiela teavsttas.

 

Stuora erohusa  mii gaskal fearsullo giela ja islánddagiela gávdnat mii dadjamis. Okta ovdamearka lea ahte fearsullo vokálaid jietnakvalitehta earáhuvvá go oaniduvvojit. Adjektivet stórur maskulin hápmi daddjojuvvo diftoŋggain (staurur), ja neutrála hápmi stórt daddjojuvvo eaŋkal ø-jietnadagain (størt). Islánddagillii lea hállojuvvo dat ovtta láhkái goappašat ovdamearkkain, namalassii ståor ja ståort.

 


Uhca, muhto ealli gielaš

Fearsullogiella lea unnimus dain davviriikka gielain mat ain leat anus. Leat sullii 75 000 olbmo geat hállet fearsullo giela, geain sullii bealli (48 000 personer) leat fearsullolaččat geat ain orrot fearsulluin. Dasa lassin leat olu fearsullolaččat geat leat fárren olgoriikii, earenoamážit Danmárkui ja eará davvi riikkaide. 

 

Vaikko geavaheddjiid lohku leage unnit go ássiid lohku skandinávalaš smávvagávpogis, lea fearsullogiella i høyeste grad ealli ja bures dokumenterejuvvon. Gávdno rikkis fearsullo girjjálašvuohta, ja maŋemus jagiid leat almmuhuvvon viiddis sátne- ja grammatihkkagirjjit. Vuosttaš fearsullo sátnegirji lea gávdnamis neahtas. Son guhte háliida oahppat giela, sáhttá dieđihit geassekursii fearsullo allaskuvlii  oaivegávpogii Tórshavn.

 


Buohtastahte gielaid

Dat teaksta lea jorgaluvvon buot davviriikka gielaide. Go deattát siidduid gielaid birra gávnnat sulastahttimiid ja erohusaid (RuoŧagiellaDárogiella jna.). Dá lea fearsullogiela veršuvdna:


Sviar, norðmenn og danir skilja heilt væl hvønnannan.Teir hava størri trupulleikar við íslendskum, hóast íslendskt líkist tí skandinaviska málinum, ið varð tosað fyri túsund árum síðan. Næstringur hjá íslendskum er føroyskt, men málini eru ikki so lík, at ein íslendingur skilir ein føroying uttan trupulleikar.


Finskt minnir um estiskt, men har er eisini skilskapur við sámisku málini. Í bæði finskum og sámiskum kann en til dømis skapa long orð við at leggja bendingar aftrat stovninum. Men viðvíkjandi longum orðum er grønlendskt heilt serstakt. Har øðrum málum tørvar eina heila meining, er ofta nóg mikið við einum einasta grønlendska orði.


Buohtastahte fearsullo teavstta  Islándda veršuvnnain. Gávnnat olu ovttaláganvuođaid, muhto maiddái erohusaid. Fuomáš ovdamearkka dihte ahte okta cealkka gohčoduvvo meining fearsullo gillii (nugo ruoŧagielas ja ođđadárogielas), muhto setning Islándda gillii  (nugo girjedárogielas ja dánskkagielas).

 

Ja maid jáhkát ahte trupulleikar mearkkaša?

 

Govat

250px-Flag_of_the_Faroe_Islands.svg.png