Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Vajálduhttán beassansáni?

 

Davviriikkaid gielat - stuorrát vai smávvát?

Du mielas soaitá leat ahte ruoŧagiella, dárogiella, dánskkagiela ja dat eará davviriikka gielat leat uhcá gielažat - ja juo, buohtastahtton kiinnágielan, eaŋgalasgielain, spánskkagielain, ja hindiin ja olu eará gielaiguin maid miljovnnat geavahit, de ii leat davviriikka gielain nu olu med. Jus rangerer buot máilmmi gielaid geavaheaddjilogu mielde, de bohtet ruoŧagiella, dárogiella, dánskagiella ja suomagiella birrasiid čuođát sadjái. Islánddagiella, fearagiella, ruonáeatnangiella ja sámegiella šaddet vel vuolleliidda listtus.

 

undefined 

 

Riikkaidgaskasaš oktavuođas lea hui hárve ahte dárbbašit máhttit davviriikkaid giela. Go mátkkoštit olgoriikii dahje deaviat olbmuid geat bohtet eará sajiin go Davviriikkain, lea mis bággu atnit ovtta dain stuorra máilmmigielain, dávjá eaŋgalašgiela. Dakkar gielaid lávejit gohčodit lingua franca, mi mearkkaša ahte lea giella maid geavaha go olbmot main lea iešguđetlágan eatnigiella áigot háleštit. Min oasis máilmmis lea dávjá eaŋgalasgiella mii lea dábáleamos lingua franca.

 

undefined 

 

Muhto sáhttái maiddái jorahit ákkaid. Buot buohkanassii, ii leat čuođátsadji listtus nu heittot. Gávdnojit sullii 6000 giela máilmmis, Nu ahte eanas gielat leat mihá unnibut go stuorámus Davviriikka gielat. Go buohtastahttá ovdamearkka dihte gielaiguin livisk, mansjurisk ja bihttánsámgielain, mat leat golbma dain čuohtenáre gielain main ledje vuollel čuođi geavaheaddji jagi 2012 loahpas, leat dat stuorámus davviriikka gielat stuorrát ja dássedat. ONN-organet UNESCO oaivvidla ahte lea balahahtti ahte sullii bealli máilmmi gielain jávket ovtta dahje guovtti buolvvas. Dat áitta ii leat ii leat ii ruoŧagiela, dárgogiela ja islánddagiela ektui. Kommuniserejuvvo ja čállojuvvo olu daid gielaide juohke beaivvi. Hupmet daid universitehtain, skuvllain ja ealáhuseallimis. Dat geavahuvvojit čállit reivviid, fágagirjjiid, čáppagirjjálašvuođa ja olu eará teavsttat. Gávdnojit grammatihkatja sátnegirjiit mat čilgejit movt gielat ser ut. Ođđa davviássi buolvvas boahtá leat davviriikka giella eatnigiellan, ja fievrreda doaivumis giellamáhtus viidáseappot mánáidasas. Nu i leat gielaid livisk, mansjurisk ja bihttásámegiela dáfus.

 

Like vel mener mange at de skandinaviske språkene er trua. Finnes en slik trussel?

 

Čálli: Fredrik Harstad

Almmuhanjahki: 2012

Illustratevra/Govva: Norden i Skolen