Teaksta
Video
Spealat ja stoahkan
Gilvu
Jietnabádden
Bargobihttá
Oahpaheaddjebagadus

Vajálduhttán beassansáni?

 

Skandináva gielat - olggobeale

Olgoriika studeantajoavku lea čoahkkanan luohkkálatnjii. Sii bohtet buot mailmmi čiegain - Japánas, Brasilas, Tyrkias, USA:s, Mátta-Áfrihkkás, Tjekkias.. ja sis lea okta ášši mii lea oktasaš. Sii hálidit oahppat eambbo Skándinavia birra ja skándinávia gielaid birra. 


Gávdnojit olu ákkat oahppat skándináva gielaid. Olu studeanttat leat das dan sivas go sis leat skándináva irggit/moarssit. Earát leat boahtán bargat dahje studeret.

-    Mun studeren ráfi- riidodutkama, dadjá John USA:s eret. Skandinávias lea buorre beavttin min fidnosuorggis.


Roshni Indias eret lea das barggi dihte.
-    Barggan konsuleantan dihtorfitnodagas. Dál lean ožžon šiehtadusa golmma jahkái jag gallagn mátkkoštit gaskal Oslo, Københápmana ja Stockholmas. Lea buorre máhttit veahá giela birra.

 

Earáid mielas joavkkus lea áibbas álkit ahte Skandinávia lea eksohtlaš ja gelddolaš báiki gosa mátkkoštit.

-    Maŋŋil joatkkaskuvlla háliidin studeret juoga earenoamáža, maid ii oktage mu luohkkáustibiin válljen, muitala Elisabeth Italias eret. Gártttai skandinávalaš. Mun lean álo beroštan gielas ja kultuvrras. Skandinávia lea gelddolaš, muhto almmatge láhka.

 

undefined

 

Leago váttis oahppat skandinávlaš giela?

-   Ii leat várra váddáset iige álkit oahppat go eará gielat, dadjá Gizem Tyrkias eret. Muhto leat muhtun earenoamášvuođat mat dagahit váttisvuođaid. lea ovdamearkka dihte earenoamáš mo sánit bohtet maŋŋálaga. Go buohtastahttá eaŋgalasgielain bohtet skandinávalaš gieilain sánit nuppe láhkái maŋŋálaga jus lea earágo subjeakta mii álggaha cealkága. Daddjojuvvo "Jeg lærer meg språk på fritiden", muhto"På fritiden lærer jeg meg språk", vearbbain ovdabealde subjeavtta.

 

Ain moalkát cealkágiin šaddá vel váddát, nugo ovdamearkka dihte gokko galgá bidjat dakkár advearbbaid go "kanskje", "iblant" ja "ikke".

-    manne lea riekta dadjat "Jeg kjenner henne ikke", muhto boastut dadjat "Jeg synes om henne ikke"? Ja lea veahá vealla cealkágiin nugo "Jeg kjenner henne ikke" ja "Jeg kjenner ikke henne"? Lea váttis oažžut buot sániid rievttes sadjái.


Lea stuorra erohus ovdamearkka go buohtastahttá ovdamearkka dihte japánagielain ja tyrkiijagielain.
-    Japángielas bidjat vearbba maŋemus, lohká Ayaka, ja Gizem lea ovttaoaivilis.
-    Lea nie tyrkiijagielain maiddái.

 

John mielas gii lea USA:s eret leat maŋggáidlohkogehčosat váddásat.
-    Dis leat olu gehčosat muitalit máŋggaidlogu nugo -er, -or, -ar, -r ja -n. Muhtun sániin ii galgga obanassiige leat geažus. In ipmir manne ii sáhte dahkat nugo eaŋgalasgielas, ja bidjat -s buot substantiivvaid maŋŋái.


-    kiinnagielas lea vel álkit, dadjá Yi. Das eai leat makkárge eanetlohkogehčosat.undefined

-    Ii japángielasge, dadjá Ayaka.

 

 

Skandnávalaš gielat leat hui ovttaláganat. Movt oaidná erohusa ruoŧagielas, dárogielas ja dánskagielas? 

-    Ruoŧa teavstta lea álkimus dovdat. Olles teavsttas leat olu čuoggát, giitol lehkos daid olu ä-ai ja ö-aid. Dárogielas ja dánskagielas eai leat čuoggát. Dasa lassin leat olu a-t dan ruoŧa teavsttas, ovdamearkka dihte substantiivvaid eanetlohkogehčosiid, nugo sániin bilar, pojkar ja fiskar.

 

Lea váddát earuhit gaskal dárogiela ja dánskagiela, muhto láve oaidnt dan konsonánttain.
-    Dánskagielas lea dávjá dipma konsonánttat - nugo b, d ja g - ja dárogielas leat fas garra - nugo p, t ja k.

Buohtastaht ovdamearkk dihte dánskka sáni 'blød' dárogiela sániin "bløt", dahje dánskka "sag" norgga sániin "sak".

 

Ahte lea ráhčamuša veara, leat buot studeanttat ovttamielaččat.
-    Lear kult oahppat daid skandináva gielaid sii lohke. Ii gávdno oktage ruovttus gii máhttá maidedge dárogiela, dánskagiela ja ruoŧagiela birra. Oažžut máhtolašvuođa mii lea áibbas earenoamáš.

Čálli: Fredrik Harstad

Almmuhanjahki: 2012

Illustratevra/Govva: Norden i Skolen